Diabeet ja diabeetiku toidulaud. Millele tähelepanu pöörata ja kuidas võiks toituda diabeedi korra? Nõu annab toitumisterapeut Külli Holsting. Mis üldse on diabeet? Diabeet ehk suhkurtõbi on energiaainevahetuse püsiv häire mida iseloomustab pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute, rasvade ning valkude ainevahetuses.
Millele peaks diabeetik oma toitumisel tähelepanu pöörama?
Diabeetiku toitumine ei erine tervisliku toitumise põhimõtetest. Inimene, kes on terve ei mõtle tavaliselt, kas tema eluviis toetab tema tervist või mitte. Ta pigem naudib elu kõiki võimalusi, isegi teades, et kõik mis on väga hea on tavaliselt keelatud, amoraalne või paksuks tegev.
On väga oluline, et metaboolse sündroomi või eeldiabeedi diagnoosi saanud inimene hakkaks oma eluviisi ja toitumist tõsisemalt jälgima. Vajadusel kaalu langetama, mille puhul pole ka alati oluline jõuda oma ideaalkaaluni vaid parandada ainevahetust. Parim viis kaalu langetada on aru saada, miks kaal on tõusnud, kas selle taga on emotsionaalne söömine, stress, vähene uni, istuv eluviis või mõni terviseprobleem. Kui me põhjusega ei tegele pole tulemust loota. Esmalt tuleb analüüsida oma tänast toitumist ning välja selgitada, kas portsjonid on liiga suured, kas söömine on ebaregulaarne, kas toidueelistused soodustavad kaalutõusu jne.
Rasedusaegne diabeet
Üsna sageli võib tekkida diabeet raseduse ajal. Raseduse ajal võib tekkida ainevahetushäire, mis hoiab veresuhkru kõrge ning see omakorda ohustab nii loote, kui ema enda tervist. Neil naistel on edasises elus palju suurem risk haigestuda 2. tüübi diabeeti, mis on ka enamlevinud diabeedi vorm. Sel puhul pankreas ei tooda piisavalt insuliini või on selle mõju nõrk ehk esineb insuliiniresistentsus. Kolmas vorm on 1. tüüpi diabeet, mis on autoimmuunhaigus, mil pankrease insuliini tootvad rakud on hävinud ja ei tooda enam insuliini. Harva esineb ka pärilikku diabeedivormi.
Juba diagnoosiga diabeetiku toitumise ümberkorraldamine võtab aega ja selle parimaks toetajaks on diabeediõde ja toitumisterapeut. Diabeediõde õpetab kasutama arsti poolt määratud ravimeid, kasutama glükomeetrit ja juhendab veresuhkru päeviku pidamist, samuti annab esimesed toitumisnõuanded. Kindlasti tuleb hakata pidama toitumispäevikut.
Toitumisterapeut aitab sul analüüsida sinu toidupäevikut ja abistab sind
- milliseid toiduaineid kasutada
- kuidas toitu valmistada
- millist toitumisrežiimi järgida, et hoida veresuhkrutase võimalikult heas tasakaalus
- milliseid toite süüa, et menüü tagaks organismile piisavalt vajalikud vitamiinid ja mineraalained.
Millist toitu valida diabeedi korral?
Diabeetikuna on oluline õppida tundma oma toitu ja meeles pidada nende süsivesikute sisaldust.
- Alati võib vabalt süüa rohelist salatit, rohelisi lehtvilju, idandeid, kapsaid, rediseid, suvikõrvitsat ja teisi tärklisevaeseid köögivilju.
- Valgu- ja rasvarikkad avokaadod, pähklid ja seemned ei avalda mõju veresuhkru tõusule, neis on häid rasvhappeid, mida meie keha vajab.Samuti annavad need vajalikku energiat. Hea on saada sõbraks kaunviljade ja valurikkamate teraviljadega, samuti eelistada alati täistera, mis imendub aeglasemalt.
- Teravilja portsjonid tuleks esmalt ära mõõta, nii koguselt kui nende mõju veresuhkrule, sest ka nende mõju võib olla individuaalne.
- Ära ei tohiks unustada ka loomset valku, muna, linnuliha ja hapendatud piimatooteid.
Millele veel pöörata tähelepanu kui sul on diagnoositud diabeet?
Toitumine on esmane, mis veresuhkru tasakaalu mõjutab, kuid oluline on ka piisav uni, stressitase ja igapäevased liikumisharjumused aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa.
Kuna diabeedi puhul on suur oht tüsistusteks, mis viivad südame-veresoonkonna haigusteni on oluline hoida oma tervist ja seeläbi pikendada oma elu.
Vereplasma normaalne ja kõrgenenud glükoosisisaldus.
Diabeedi diagnoosimine
Alljäjärgnevas tabelis on toodu üldiselt tunnustatud veresuhkru referentsväärtused.
| Veresuhkur söömata, mmol/l | Veresuhkur pärast sööki, mmol/l | |
| Normaalne | ≤ 3,3 | < 6 |
| Glükoosi taluvuse häire (IGT) | < 7,0 | 7,8–11,0 |
| Diabeet | ≥ 7,0 | ≥ 11,1 |
Kui sul on kahtlus, et sul võib olla diabeet, siis pöördu esmalt oma perearsti vastuvõtule, et see kindlaks määrata.
Artikli on kirjutanud tunnustatud toitumisterapeut Külli Holsting, kes on Eesti Toitumisnõustajate Ühendus (ETNÜ) liige.
On selge, et iga inimese toidueelistused ning toitude sobivused on erinevad, seega soovitame täpsema dieedi koostamiseks pöörduda toitumisterapeudi vastuvõtule.
Tervislikke retsepte Vahemere maade toitude retsepte köögiviljadest ja lihast, kanast, kalast suppe ja praade leiad e-raamatust siit.