Veresuhkur ehk glükoos on energiaallikas keha rakkudele. Veresuhkur tekib meie organismi süsivesikute (leib, suhkur, kartul, puuviljad jne) söömisel ja hiljem nende lagunemisel.
Et veresuhkur pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse isuliini. Insuliin on hormoon, mis on vajalik toitainete omastamisel.
Kuidas tehakse veresuhkru analüüsi?
Veresuhkru analüüsi saab teha sõrmeotsaverest kui ka veeniverest. Tõese analüüsi saamiseks peab olema eelnevalt vähemalt 2 tundi söömata-joomata. Parim aeg analüüsi andmiseks on hommikul tühja kõhuga. Vastuse saab teada koheselt mõnekümne sekundi jooksul.
Veresuhkru normväärtused on 3,3-5,5 mmol/l.
Miks peab veresuhkur normi piires olema?
Kõrgest veresuhkrutasemest võib välja kujuneda suhkruhaigus ehk diabeet. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Nii et hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest, inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
Mis on suhkruhaigus?
Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu ja see haigus võib olla pikka aega varjatud kujul ja mitte anda tuntavaid tervisehäireid. Suhkruhaiguse erinevad tüübid on järgmised:
- I tüüpi diabeet(insuliinsõltuv ehk noorukite diabeet), mille puhul kõhunääre ei tooda elutegevuseks vajalikku insuliini. Seda tüüpi diabeet tekib enamasti lastel ja noortel, kuid üha enam avastatakse seda ka hilisemas eluetapis. Seda ravitakse insuliinisüstide ja dieetraviga;
- II tüüpi diabeet (insuliinsõltumatu ehk vanemate inimeste diabeet), mis on tingitud keha suutmatusest kõhunäärme toodetava insuliini toimele korralikult reageerida. II tüüpi diabeet esineb umbes 90 %-l kõigist diabeetikutest. Enamasti tekib see täiskasvanueas, kuid üha enam avastatakse seda ka noortel ja lastel. Seda tüüpi diabeedi sümptomid vähenevad tavaliselt elustiili muutuste tagajärjel (nt muutused toitumises ja füüsilises tegevuses, kas koos hüpoglükeemiliste ravimitega või ilma nendeta), kuigi mõnikord võib olla vaja ka insuliinisüste;
- rasedusaegne diabeet;
- teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustustest põletiku tagajärjel).
Millised on suhkruhaiguse riskitegurid?
- ülekaal
- liigne rasva- ja süsivesikuterikas toit
- füüsilise koormuse vähesus
- vanem iga
- pärilikkus
- naistel rasedussuhkrutõbi
Kuidas hoida veresuhkur normaalsel tasemel?
- tervislik toit (teraviljatooted sh pudrud, teraleib, müsli, samuti palju puu- ja köögivilju);
- liikumine (vähemalt 30 minutit päevas: tervisesport, jalgsi kõndimine jne).
Milline peaks oleme meie igapäevane toidulaud?
- toit olgu mitmekesine;
- eined ja suupisted sisaldagu palju tärkliserikkaid toiduaineid, nt täisteravilja,
leiba, kartulit ja muid tärklist sisaldavaid köögivilju;
- süüa palju puu- ja köögivilju, vähemalt viis portsjonit päevas;
- piimatoodete ja liha, kala või nende aseainete (sojatooted, pähklid jms) kogus olgu mõistlik;
- rasvaste või suhkrurikaste toiduainete ja alkoholi tarbimine olgu piiratud.
Veresuhkru kontrollimiseks broneeri aeg siit.
Kasutatud kirjandus. http://eur-lex.europa.ee
