Hemoglobiin (Hb) on rauda sisaldav, verele punase värvuse andev valk, mille põhiülesanne on hapniku sidumine kopsukapillaarides ja selle transport kudedesse.
Madal hemoglobiini tase veres võib tekitada:
- väsimustunnet
- ärrituvust
- õhupuudustunnet
Kui hemoglobiini tase on organismis alla normi, võib tekkida aneemia ehk kehvveresus. Ligikaudu 20% naistest, 50% rasedatest ja 3% meestest kannatab rauavaegusaneemia all.
Kes kuuluvad rauavaegusaneemia riskigruppi?
- Fertiilses eas naised.
- Suurenenud raua vajadusega naised: rasedad ja imetavad naised.
- Kiires kasvueas olevad imikud, lapsed ja noorukid.
- Inimesed, kellel on lihatoitude vähesus toidus.
- Taimetoitlased, kellel rauavaegusaneemia areneb aastate jooksul.
Mis on aneemia tundemärgid?
- kahvatu nahk ja limaskestad
- nõrkus
- väsimus
- ärritatavus
- üldine jõuetus ning loidus
- õhupuudus
- haprad nõgusad küüned
- valulik keel
- suunurgalõhed
- peavalu otsmiku piirkonnas
- söögiisu vähenemine või puudumine
- murduvad ja väljalangevad juuksed
- keskendumisraskused
- madal vererõhk
Milline on normaalne hemoglobiin meestel ja naistel?
| MEESTEL | 130–175 g/l |
| NAISTEL | 120–160 g/l |
Mida teha, kui selgub, et hemoglobiin on madal?
Kui analüüsi tulemusena selgub, et hemoglobiin on madal, siis tasub järgmisena teha ferritiin testi. Ferritiin on rauapuuduse suhtes tundlik analüüs ̶ sisaldus veres väheneb juba enne aneemia teket rauapuuduse varajases järgus ja koos punavere indeksite muutustega viitab aneemia tekke võimalusele.
Kui hemoglobiin on madal, siis tuleb vaadata esmalt üle enda toitumine.
Millistes toiduainetes sisaldub rauda?
Rauda leidub toidus kahes vormis – loomses ja taimeses toidus. Loomses toidus olevat rauda omastab organism paremini kui taimses toidus olevat rauda. Parimad loomse raua allikad on: veri ja maks, aga ka punane liha ehk veise või loomaliha.
Parimad taimse raua allikad on kaunviljad: oad, läätsed, herned, kikerherned ja punapeet. Rauraikkad taimed on: spinat, idandid, petersell, metsmaasikad ja seller. Taimsed toidu vajavad töötlemist, et organism saaks neis olevaid toitaineid paremini omastada. Kõige kergemini omastab organism taimset rauda rukkileivast ja sojatoodetest. Taimse raua omastamiseks tuleb rauarikkaid toite süüa koos C vitamiini sisaldavate toiduainetega.
Head taimse raua allikad on veel: pähklid (sarapuupähklid).
Seemnetest: mooni-, seesami-, päevalille- ja kõrvitsaseemned. Seesami seemnetes olevate toitainete omastamiseks tuleb need enne purustada (uhmerdada).
Puuviljadest: aprikoosid, virsikud, ploomid, rosinad.
Veel tuleb jälgida, et rauarikaste toitude söömise vahe oleks piimasaaduste söömisega vähemalt 2 tundi, sest piimavalk kaseiin ja kaltsium takistavad organismil raua omastamist. Raua omastamist vähendab ka keedumuna söömine koos rauda sisalduva toiduga.
Samuti tuleks samal ajal söögiga vältida tee, kohvi ja kakao tarbimist, sest nendes sisalduvad tanniinid, mis takistavad raua omastamist. Raua imendumist takistavad veel fütaadid: leidub spinatis ja ubades. Siin aitab toidu kuumtöötlemine. Seetõttu on oluline, et ei süüaks spinatit ainult külma salatina.
Soovituslik on süüa rauda korraga vähem, kuid tihedamini. Mida rohkem rauda korraga süüakse, seda raskem on kehal seda omastada.
Vähem teatakse seda, et aneemia võib tekkida ka foolhappe ning B-grupi vitamiinide puudusest. Foolhapet on tarvis erütrotsüütide arenguks ja soolhappe tekkeks maos. Kui seda napib, on raua imendumine ja raua funktsioon punalibledes pärsitud. Foolhappe puudus toidus on väga tavaline. Foolhapet saame vaid värskest, eriti just rohelisest lehtviljast: spinatist, lehtkapsast, salatist.
Hemoglobiini testi tegemiseks broneeri aeg meie kodulehelt siit https://medcare.ee/broneeri-aeg/
Tervislikku ja tasakaalustatud toitumist toetavaid retsepte leiad siit.
Rauavaegusaneemia kohta saad lugeda veel TÜ Kliinikumi lehelt siit.
